Viis sammu rõõmuni

Jennifer Hoffman

Oled sa kunagi kandnud rasket kandamit ja pärast selle maha panekut tundnud oma kätes ikka veel selle raskust? Või tõstnud midagi üles ja arvates et see on raske, selle peaaegu maha pillanud, sest see oli palju kergem, kui arvasid.

Meil kõigil on seljataga pikk ja vaevarikas teekond, mil liikusime tunneli lõpus paistva valguse poole. Nüüd, mil oleme sinna jõudnud, peame otsustama, kuidas edasi minna. Kogu meie energia kulus siiani selle valguse hoidmisele, kuid mida teha nüüd, mil meil pole seda enam vaja teha? Nüüd on aeg lõbutseda, kuid seegi tähendab, et meie teekond on lõpule jõudnud ja meil on vaja leida midagi muud, mida oma aja ja energiaga peale hakata. Valguse ja pimeduse teekond on meid viinud terviklikkusesse ja nüüd on meil vaja õppida elama rõõmus. (Pildil olevad iirised õitsevad rõõmsalt minu aias igal kevadel, nad on minu ja kõigi minu külaliste suured rõõmuallikad. Kuna need lilled on püsikud, siis avavad nad oma õied taas igal kevadel – rõõmuga on sama lugu, tema jaoks ei ole vaja põhjust, küll on aga vaja teda kutsuda, kui oleme valmis teda vastu võtma).

Me oleme nii väga harjunud tugevasti töötama, et me ei tea, kuidas teha seda ilma rügamata, kuidas teha tööd rõõmuga. Elamine pideva pinge seisundis on muutnud meid ettevaatlikuks ja valvsaks, kes ei oska lõdvestuda. Meil on võimalus õppida seda tänaselt põlvkonnalt, kellel on palju pingevabam ellusuhtumine, nemad suudavad, kuna meie panime sellele aluse. Nemad teavad, kuidas olla voogamises, sest meie tegime selle võimalikuks, kuid mida hakata peale meie endiga? Meilgi on vaja õppida olema voogamises, mille loomise nimel oleme samuti väga palju tööd teinud.

Mõned kuud tagasi autot üürides köitis minu tähelepanu firma esindaja, kelle sõrmed trükkides justkui libisesid klahvidel. Tundus, et ta sõrmed ei puudutagi klahve, nad liikusid välgukiirusel. See erines täielikult minu trükkimisviisist juba sellepärast, et mina õppisin trükkima kirjutusmasinal, mis vajas väga tugevat klahvidele vajutamist. Arvatavasti õppis tema trükkima arvuti-, tahvelarvuti- või telefoniklahvidel, kus tugev vajutus paneks tähed korduma. Tugev versus õrn, pressimine versus voogamine, tervenemine versus terviklikkus – uued ajad nõuavad uut lähenemisviisi.

On paradigma muutuse aeg. Põlvkonnad, kes tulid siia suure missiooniga, et see töö saaks tehtud, nõudis meilt valmisolekut heita kõrvale kõik muu, sealhulgas ka rõõm. Need energiamuutused, mis oli meie kehastumise eesmärgiks, on nüüd tehtud ja see, mis veel tegemata, ei nõua enam sellist tugevat pressingut kui varasemal ajal. Meie uueks missiooniks on avada energeetilised rajad viiendasse dimensiooni ja sealt edasi, ja see põhineb rõõmul. Need on dimensioonid ilma polaarsuse ja hirmuta, ilma karma ja kannatusteta. Kuid kuidas liikuda elus edasi ilma nende asjadeta, mis meid tagant tõukaks?

Me leiame, kuidas tunda rõõmu ja energiarajal edasi liikuda. Selleks teile viis soovitust:

Võta vastu otsus olla õnnelik. Kui alustad igat päeva otsusega olla õnnelik ja oled otsusekindel luua terveks päevaks ruum rõõmu jaoks, siis sa leiad selle. Me leiame alati selle, mille poole püüdleme ja saame selle, mida taotleme. Niisiis, otsi ja taotle rõõmu - ja kohal ta ongi.

Visualiseeri kristallselgelt oma eesmärgiks seatud rõõmu lõpptulemusi. Sihiks võetud eesmärk loob meie reaalsuse ja kui me väljendame selgelt, millist tulemust me soovime, siis me loome selle manifesteerumiseks otsetee. See fokuseerib meie tähelepanu, et me ei laseks tähelepanul hajuda ja ennast rajalt kõrvale kallutada, see aitab meil hoida selgeid piire ja oma energiat juhtida. Väljenda end selgelt, et tahad oma ellu rõõmu, lustlikkust ja rõõmutoovaid asju – tahad luua teed rõõmu jaoks.

Selleks, et püsida rõõmulainel, tegele omaenda asjadega. Eesmärgi seadmine rõõmu saavutamisele võib teha ka rõõmu vastandi meile üsnagi tuntavaks. Kui võtame eesmärgiks rõõmu, võime tuntavalt märgata ka meie ümber olevat kurbust. Meie liikumistee on meie ainus väe asukoht ja oma eeskujuga me saame olla paremateks õpetajateks, kui oma rõõmu piirates ja kaastundest teisi aidata üritades. Me anname oma parima, tehes seda, mida me kõige paremini teeme, mis tähendab elada oma elu ja juhtida oma enda energiat. Me ei saa teha teisi õnnelikuks või anda neile rõõmu, kuid me saame olla neile rõõmu ja rõõmuküllase elu eeskujuks.

Et püsida rõõmulainel, kasuta hinnangute andmise asemel oma sisemist äratundmist. Arvustamine on arvamus selle kohta, kas miski on õige või vale, kuid see blokeerib energia voolamise. Äratundmisega me otsustame, kas miski on õige või vale meie endi jaoks ja nii me saame oma energiavoogu kõige kasulikumal viisil juhtida. Äratundmine annab meile hetke peatumiseks enne kui öelda 'jah' või 'ei' veendumaks, et see mis seisab meil ees on täielikus joonduses meie kavatsusega. Kasuta äratundmist, et püsida oma rõõmuteel ja hoida energia voogamises.

Vältimaks tähelepanu hajutajaid, jää erapooletuks. Erapooletus võimaldab meil olla hooliv, ilma ennast asjasse segamata, see ongi erinevus kaastunde ja haletsuse vahel. Samuti annab see 'selguse kontrolli momendi' enne kui valime ühenduda millegi sellisega, mis meid teelt kõrvale ja energiast tühjaks tõmbab. Kui me oleme erapooletud, me püsime oma teel ja meie ühenduskanalid on avatud. Tähelepanu hajutajad tõmbavad meid olukordadesse, mis neelavad meie energiat. Püsides oma enda rõõmulainel, oleme me rõõmuküllaseks inspiratsiooniallikaks kõigile.

Oled sa valmis alustama elamist rõõmus? See ei tähenda maailma vältimist või tema eest peitu pugemist. Kuid kui me võime olla sellisel energiatasandil nagu tahame, ja valida ükskõik, millist 3D kogemust me soovime, siis miks mitte kogeda maailma kõrgeimas võimalikus energias ja võnkesageduses. Maailm ei vaja rohkem tema ebaõnnestumiste ja probleemide meenutajaid, maailm vajab rõõmuallikaid, et jõuda lõpuks olemise kõrgematele tasanditele. Meie oleme maailma õpetajad ja valgusmajakad, saagem siis rõõmu allikateks ja juhatagem maailm rõõmuküllase, lustliku ja rõõmutoova olemise ja elamiseni.

 http://enlighteninglife.com

Tõlkis Ilme