Nagu
iga arengutasandi läbimisel
ilmneb,
tõde ei ole mitte vale
vastand,
vaid
toimiva
armastuse
äratundmine. Igas
hetkes peituva
tõe
saad teada ainult siis, kui armastad seda, mis pinnale kerkib. See
on uue spirituaalse paradigma suund.
Selle
asemel, et püüda vaigistada oma meele vadinat, armasta seda, kes
vadistada tahab.
Selle
asemel, et püüda muuta oma emotsioone, lihtsalt armasta seda, kes
ei suuda lõpetada nende tundmist.
Selle
asemel, et püüda lahustada igat hirmu, armasta seda, kes kardab.
Selle
asemel, et lasta asjadel minna, armasta seda, kes kinni hoida tahab.
Selle
asemel, et üritada mitte võtta asju isiklikult, lihtsalt armasta
seda, kes teeb elu isiklikuks.
Selle
asemel, et püüda tõestada oma väärtust, armasta neid, kes end
väärtusetuna, mõjutuna ja üksikuna tunnevad.
Selle
asemel, et üritada kippuda evolutsiooniteel esile, lihtsalt armasta
seda, kes tunneb end mahajäänuna.
Selle
asemel, et midagi tõestada, armasta seda, kes tuli siia, et mängida.
Selle
asemel, et ennast piitsutada ja mõõta oma edusamme spirituaalse
kuulekuse järgi, lihtsalt armasta seda, kellele see huvi ei paku.
Selle
asemel, et püüda usaldada, lihtsalt armasta seda, kes kahtleb.
Selle
asemel, et püüda kogu aeg mida teha, lihtsalt armasta seda, kes
vajab luba, et olla.
Mis
ka pinnale ei kerkiks, armasta seda. Nii toimib ärkamisteel olev
süda.
Pole
tähtis, kui palju käänakuid
ja keerdkäike ette tuleb, elu aina avardub ja liigub ülespoole. See
tähendab, et iga tragöödia lubab
aimata senisest
tähendusrikkamat
võitu
ja
iga kaotus sillutab teed veelgi
suurepärasema saavutamiseks.
Kõik
toimub selliselt, kui
vaid seda
pidevalt tähele panna.
Tõlkis
Ilme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar