Namaste´

teisipäev, 28. oktoober 2014

Sinu armastav laps





Kallis ema!

Ma tundsin, kuidas sinu süda erutusest põksus,
kui sa esmakordselt minu olemasolust teada said.

Ma tundsin, kuidas sa oma armastava ootusega
mulle sirgumiseks jõudu andsid.


Kallis isa!

Ma teadsin, kuidas sinu rind uhkusest paisus,
kui ema sulle minu olemasolust teada andis.

Ma tundsin, kui sa minu südamelööke kuulasid
ja minu põtkiva kanna oma pihku võtta püüdsid.





Ma tundsin teie mõlema rõõmu ja erutust,
kui mind minu voodile asetatsite,
kui lapsevanema seisusesse astusite.

Ma tean, millise innuga
te mu esimesi sõnakesi üles tähendasite
ja minu esimesi sammukesi toetasite.

Ja ma mäletan meie ühiseid lugemisi,
mängimisi, tegemisi ja toimetamisi.





Ma tean,
ma olen juba suur, te usaldate mind,
pean ise oma toimetustega hakkama saama.
Teie olete nüüd oma tööde-tegemistega hõivatud.


Ma ei mäleta,
millal me viimati midagi üheskoos ette võtsime,
millal viimati tundsite huvi minu tegemiste vastu,
millal sain teile rääkida oma rõõmudest-muredest,
kõhklustest, hirmudest või nõu küsida?


Hinges on tühjus, kurbus ...

Küllap ei armasta te mind enam ...




Teie armastav laps


**

Olgem nii oma väikeste kui suurte laste jaoks

alati olemas.





Maailm muutub,
kui me hajutame meeleheite,
julgedes jagada oma armastust

ja olla tõeliselt hooliv.“

- Harold W. Becker





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar